5.osa tee...vasakule?

Joonas : Martin on kuidagi väga kerge...
Agnes : aga ...
Joonas : mis sa agatad siin, ma võin sind süüdi mõista agatamise eest. Jah, nii mateen.
Joonas viis Maria oma autosse ja sõitis autoga otse jaoskonda. Ta pani Maria ülekuulamis ruumi.

5.osa tee...vasakule?

Samal ajal istus Kadri Rometiga kodus.

Kadri : kas sa armastad mind ?
Romet : loomulikult
Kadri : aga miks sa lased siis mul olla koos sinu vennaga ?
Romet : see ongi armastus, lased oma armastatu minna...
Kadri : aga sa oled ju homo
Romet : nojaa, aga ma pole endale ühtegi meest leidnud veel.
Kadri : aga ma tean ühte meest, kes oleks sinust huvitatud .
Romet : ja kes see oleks ?
Kadri : Jüri..
Romet : ta ei ole ju homo, tal on olemas oma naine.
Kadri : aga sul on ka olemas oma naine ja sa oled homi
Romet : noja, aga see on teine asi..
Kadri : mine tee proovi, minge näiteks vädalavahetusel koos kalale.
Romet : aga ma ei oska kala püüda.
Kadri : iga mees ju oskab.
Romet : vahel ma tunnen, et ma ei olegi mees. Pigem naine. Mu ema riietas ka mind väiksena naiseks koguaeg. Ta rääkis et siis ma olen ilus ja meeldin poistele ...
Kadri :ta tahtis et sa homo oleks?
Romet :ma arvan küll, muidu ta ei oleks ju nii teinud. Ja näe, ta soov läksgi täide.

***
Toomas ja Viktoria hakkasid Andruse juurest lahkuma.

Viktoria : täna oli meeldiv õhtu, kana oli väga mag...ee..maitsev. Hal... parem kui Eliisabethi oma. Aga me nüüd peame minema, sest mul on pah ... pahkluuvalus... kukkusin enne siia tulles maha ja nüüd peab minema ravima.

Toomas ainult noogutas pead.

Andrus : no eks te siis minge, aga ma pakin teile minu kana kaasa. Ma tegin igaksjuhuks kaks tükki, me anname koivad teile, Eliisabethiga sööme keha ära. Mina alumise tema ülemise... mmm
Viktoria : ee ... se on suht tore, et sa meist hoolid, aga meil kõhud nii täis...
Eliisabeth : aga siis saategi homme soojaks lasta ja süüa.
Viktoria: aga me ei söö nagu eilset toitu järgneval päeval. See on nagu ... meile sobimatu.
Eliisabeth : vanasti sõid kõike...
Viktoria : .... aitähhtäääh, tänkjuu, danke. Toomas, too mu mantel !

Toomas marsiss koridori ja tõi kiirelt Viktoria mantli. Nad kadusid kiiresti uksest väla põõsa taha. Nad oksendasid kana välja

Toomas : õõõhh..., lõpuks saigi selle jäleda kana enda seest välja ...
Viktoria : jaah, mu isa ei oska küpsetada ... Loodame, et ta jrgmine kord enam nii ... ei ... tee...

Viktoria ja Toomase selja taga seisis Andrus. Ta vaatas neid „ üks-silm-väiksem-suu-kõver“ pilguga.

Andrus : te unustasite kana koti maha...
Andrus viskas kanakoti Toomasele pähe ja sammus kurjalt oma maja suunas. Ta pani ukse plärtsuga kinni ning jooksis oma tuppa nutma. Varsti jõudis koju Hendri, kes oli Martiniga jalutamas käinud. Hendri astus majja ning läks elutuppa. Ta tundis oivalist lõhna ja vaatas, et köögis panni peal on kana. Ta hakkas kana sööma, sõi, sõi, sõi kuni terve kana ta kõhus oli. Siis tuli talle mõte kana ka Martinile anda, ta oksendas kana välja ühte kotti. Seda nägi jälle pealt Andrus, kes oli tulnud kööki külma vett jooma. Ta vaatas Hendrit ka „üks-silm-väiksem-suu-kõver“ pilguga. Andrus jooksis uuesti oma tuppa nutma. Hendri kehitas ainult õlgu ja väljus majast, ta läks Martini juurde. Martin lasi ta sisse ja nad hakkasid koos kana sööma.
Martin : ma pole kunagi nii head kana buljongit saanud. Kus sa sellist said?
Hendri : mu isa tegi, ta on ikka super kokk.
Martin : ma ei teadnudgi,et su isa oskab buljongit teha.
Hendri : nohh, tegelt buljongi tegin mina, Andrus ainult valmistas kana.
Martin : sa võiks mulle retsepti anda.
Hendri : ma jätan sulle hommikul selle kabineti laua peale. Aga ma pean nüüd minema. Tsau.
Hendri läks koju. Andrus oli ta peale nii solvunud olnud, et oli pannud maja ukse kinni. Hendri jäi välja külma kätte magama.