2.osa tee...vasakule?

Karl : tsääuuu
Tom tere, tead mis on vä? Ma lugesin kodus et 100g cõis on 60g rasva. Ma sõin täna nagu kaks pakki võid ära. Ei tea, kui palju ma küll nüüd juurde võtan...
karl : aga mitu kalorit oli ?
Tom : ni mingi 689 100g kohta.
Karl : oo boy...

2.osa tee... vasakule?

Tom : mis on ?
Karl : ma saatsin Garmenile sinna kuskile vegasesse või kus iganes ta on 5 karpi võid. Sa tead ju kuidas ta võid armastab.
Tom : oioi, nüüd on küll paha lugu. Ta kaalub juba niigi 70 kg, kui ta veel 10 kilo juurde võtab siis võib ta Eestisse tagasi sõites lennukiga alla kukkuda...
karl : hah, ei kuku ta midagi. Ma lihtsalt muretsen selle üle, et tema õde sööb võid kus on üle 6oo kalori. Ja kui seal või sees nii palju kaloreid on, ei saagi vaene Garmenike võid süüa...
Tom : mul on kahju, Karl, äkki tooksid mulle uue õlle?
Paari siseneb Simoone. Ta on väga pahuras tujus. Ta istub otse Tomi kõrvale ja tellib omale mahla. Tom vaatab Simmut murelikult.
Tom : Simmu, on sinuga kõik korras? Kas Märt tegi sulle midagi?
Simoone : jah tegi küll. Ta müüs mu jalgratta maha, Kuidas ma nüüd tehasesse minna saan ?Ma ei hakka ju Karli järel jooksma, ma tahan nii väga koos temaga minna. NII VÄGA!.
Tom : Simmu, kas ta tegeleb jälle narkoäriga?
Simoone: eii, ta lihtsalt vajas raha, et Garmenile võid osta...
Karl: mitu kalorit võis oli?
Simoone : Märdi sõnud oli 100 g võis 134 kalorit. Ta ostis talle 123 karpi võid. Seda kõige paremat.
Tom: kas su jalgratas on nii palju väärt, et selle eest saada 123 karpi võid?
Simoone : segi oled või? Minu jalgratta eest saaks pool „Happy Rommi“ ära osta ja raha jääks üle ka.
Karl : ja mis sa ülejäänud raha eest teeks.
Simoone : ostaks omale natukene võid ...
***
Viktoria : tead, mu isa ütles mulle, et ma olen virk ja kraps. Nii armas väike mõmmi nii tore karulaps.
Toomas : oh, kui huvitav. Minu isa ütles mulle, et ma olen keelipede.
Viktoria: aga Tommi, su isa on ju kaugel Lapimaal jõuluvanal külas
Toomas: külas? Minu isa ongi jõuluvana... Ta käis jõuludel meil külas. Mäletad, mees halli habemega, jalas vanaema sandaalid ja seljas punase kassi kasukas. Mütski oli rebase saba ja kingikotides 10l viina, millest 9l jõi ta ise ära ja l kallas igale poole meie majja. Et ikka õnn meie majas püsiks.
Viktoria :aa, tuleb meelde jah. Ma lugesin talle luuletuse ka, et „jõuluvana kõvamees sõitis meile bmw´s...“
Toomas : „päkapikud närakad, panid kapis kärakat! Oojah, olid ilusad ajad ikka ma ütlen.
Viktoria: aga Tommi, miks meil enam nii ilus elu ei ole ?
Toomas: sest mu õde on meie juures...
Viktoria: oh, ma olin juba unustanud. Huvitav, kes saaks Liisat unustada?
Toomas : sina ja minu isa, kui ta purjus on.
Viktoria : no seda jah, aga ma pean nüüd oma isa juurde lippama, ta teeb täna oma kätega kana
Toomas: kes siis ennem kana tegi ?
Viktoria : Elisabeth
Toomas: aa, sellepärast see kana nii mage oligi, Elisabeth lihtsalt on ise nii mage, et unustab soola ja pipra panemata.
Viktoria: mis sa nüüd kritiseerid minu võõrasema. Pole ta kanal midagi viga. Ega sa ise paremat teha ei oska
Toomas : no sellesmõttes on sul õigus, aga ma tulen ka sinuga kaasa. Tahan proovida sinu isa valmistatud kana.
Viktoria: meie kodu kana ikkagi ju.
***
Martin ja Hendri jõudsid juba tagasi. Neil oli käes 5 kotti spagette.
Agnes : tere mehed. Andge kotis siia ja kaduge siit.
Martin ja Hendri andsid Ninale kotid ja Nina kandis need kööki. Ta hakkas spagette kappi laduma, kuni märkas, et Martin ja Hendri ei olegi veel ära läinud.
Agnes: mis te passite siin?
Hendri : ma mõtlesin , et ... ei tegelt ... mul kadusid võtmed siia ära...
Agnes : ja sina Martin?
Martin : ma pean veel oma asju kokku pakkima.
Agnes : sa ju pakkisid asjad kokku.
Martin : aga ma unustasin oma teki kohvrisse panna
Agnes : aga su teki peal on ju suur kohviplekk. Sa ju mäletad kuidas sa mulle kohvi voodisse tõid ja see ümber läks...
Martin: mäletan, kuidas saaks seda unustada? See on ju nii hull sündmus, me läksime isegi siis arsti juurde.
Hendri : huvitav
Martin : oligi , arst ütles meile, et me ei peaks muretsema, kohvipleke saab teki pealt välja fanishiga.
hendri : te käisite teki pärast arsti juures?
Agnes : ja, me käisime Martiniga nädal aega kursusel, kus õpetati, et kõik mis on soe ja hingab vajab hoolt ja armastust.
Hendri : tekk ju ei hinga
Agnes : hingab, kui meie Martiniga ta all oleme.
martin : ja soe on ta ka.
Henri : okei, aga me lähme Martiniga päästame siis selle teki ära ja sina Agnes otsi mu võtmed üles.
Hendri ja Martin said teki kätte, voltisid selle ettevaatlikult kokku ja panid kohvrisse. Kahjuks kohver kinni ei läinud. Martin võttis kohvrist kõik riided seest välja ja pani teki sinna sisse. Nad suundusid koos kööki, kus Agnes ikka veel mööda põrandaidroomas ja Hendri võtmeid otsis.
Hendri :Me saime teki ilusasti kohvrisse.
Martin: ma tulen homme oma riietele ka järgi.
Hendri : ja Agnes, mu võtmed on mu taskus, niiet sa võidtolmurulli mängimise lõpetada.
***
Andrus : ma olen nii happy, et te minu juurde tulie.
Eliisabeth : ka mina olen elevil, Andrus tegi ju esimest korda oma elus kana.
Andris : mis sa nüüd, ma tean, et te olete elevil !
Eliisabeth : kerstiiiiimsu!
Kersti : ja kallis, Eliisabeth.
Eliisabeth : too kana lauale ja pane kanakoib minu taldrikule.
Viktoria : ja üks kanakoib mulle.
Toomas :aga mida mina siis sõõma pean?
Andrus : mehed söövad ikka kana keha, keha on ikkagi parem kui kintsud, onju ?
Toomas : no ma siis võtan kana alumisekeha.
Andrus : vot see on mees, ma ütlen !